Asukoht ja suurus
Ruhnu asub Liivi lahe keskel, kuuludes haldusalaselt Saare maakonna alla. Saar on umbes 5,5 km pikk ja 3,5 km lai, kogupindalaga ligikaudu 11,9 km². Lähim maismaapunkt on Läti poolel asuv Kolka neem, mis jääb umbes 37 km kaugusele. Alaliselt elab saarel alla saja inimese, mis teeb Ruhnust Eesti väikseima omavalitsuse.
Ajalugu
Ruhnut mainiti esmakordselt kirjalikes allikates 1341. aastal rootsi asundusena. Aastatel 1621–1721 kuulus saar Rootsi kuningriigi alla ning sellest ajast pärineb ka saare vanim säilinud puitehitis — 1643–1644 ehitatud puukirik, mis on Eesti vanim säilinud puidust sakraalhoone. Hiljem kuulus Ruhnu Vene tsaaririigi koosseisu ning 1919. aastal liitus iseseisva Eestiga.
Sajandite jooksul kujunes saarel välja omapärane rootsikeelne kogukond, kes rääkis erilist ruhnurootsi murret ja hoidis oma tavasid kauem alal kui teised Eesti rannarootsi asulad. 1944. aastal, Teise maailmasõja lõpufaasis, lahkus valdav enamik Ruhnu rootslasi põgenikena Rootsi. Tühjaks jäänud saarele asusid hiljem elama uued elanikud peamiselt Saaremaalt ja Kihnust, kuid rootsiaegne pärand — kirikud, hauaristid, talumaja arhitektuur — on siiani näha ja tuntav.
Vaatamisväärsused
Saare tuntuim maamärk on 1877. aastal ehitatud metalltuletorn Haubjerre künkal, mis on oma teleskoopkonstruktsiooniga maailmas ainulaadne ja Eesti lõunapoolseim tuletorn. Kiriku juures seisavad kõrvuti kaks pühakoda: vana 17. sajandi puukirik ja 1912. aastal valminud kivikirik. Korsi talumuuseumis saab tutvuda traditsioonilise ruhnurootsi talupojaarhitektuuri ja hülgepüügiga seotud esemete, rahvarõivaste ning vanade fotodega. Saarel asub ka üks Eesti sügavamaid puurkaeve, mille vesi on tuntud oma rohke mineraalisisalduse poolest.
Loodus
Ruhnu idaosa katavad metsad, lääneosas laiuvad põllud ja niidud. Saar kuulub UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala koosseisu ning pakub elupaika sadadele taime- ja linnuliikidele. Rannavetes kohtab hülgeid, metsades rebaseid ja teisi väikeimetajaid, ning ümbritsevad veed on tuntud kala- ja hülgerohkuse poolest.
Ligipääs ja elu-olu
Ruhnule pääseb praamiga Pärnust, Roomassaarest või Munalaiust suveperioodil (mai–oktoober) ning lennukiga Pärnust ja Kuressaarest aasta ringi. Saarel autosid ei kasutata — liigutakse jalgsi või jalgrattaga. Kohapeal tegutsevad kool, raamatukogu, postkontor, muuseum, kultuurikeskus ning mõned majutus- ja toitlustuskohad, mis teevad Ruhnust hubase paiga linnakärast eemale puhkama tulijaile.